Demokraatiast ja keskmisest rumalusest

Alustuseks peaks ennast positsioneerima IQ ja teadmiste skaalal, ütleme, et need on ühest kümneni (kümme kõige tugevam). IQ skaala võiks siis väljendada üldist mõtlemisvõimet, teadmiste skaala võimekust ennast ümbritsevast maailmast infot omandada ja selle toimemehhanisme mõista. Kõrge ajupotentsiaal ei tähenda veel kõrget kohta teadmisteskaalal ja vastupidi.

Arvuliselt kõige rohkem inimesi paigutuks koondskaalal vahemikku kolm kuni viis. Sealt läheb siis järsu langusega joon mõlemas suunas. Oletame, et noor kõrgharitud ja aktiivne inimene paigutub skaala x teljel kuskil 7 punkti peale. Ta saab aru, mismoodi riik toimib, ta hääletaks valimistel läbimõeldult ja teeks riigi heale käekäigule parima võimaliku valiku. Skaalal temast allapoole jääb aga 80% elanikkonnast, kellest pooled annaksid oma hääle neile, kes lubavad rohkem raha rahvale laiali jagada ja ei paku ühtegi sisulist ideed juhtimiseks.

Analoogselt võib mõelda ka vanusegruppidest - mida kõrgem vanusegrupp, seda rohkem inimesi seal on. Seega, mis iganes valiku skaalal kuuest kümneni paigutuv inimene teeb, rahva keskmine rumalus sõidab sellest võimsalt üle.

Ehk: demokraatia on riigivalitsemise vorm, kus kõrgeima võimu kandjaks on keskmine rumal inimene.